Ettevõtte varad ja kohustused: kuidas mõista bilanssi?

Kui kasumiaruanne näitab, kas ettevõte teenis raha, siis bilanss näitab, kui tugev on ettevõte ühel hetkel. Selgitame, millest bilanss koosneb ja kuidas seda lugeda.

Mis on bilanss?

Bilanss on aruanne, mis kajastab ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali seisu bilansipäeval (tavaliselt 31. detsember). Bilanss on alati tasakaalus: ühel pool on varad, teisel pool nende rahastamise allikad. Sellepärast nimetataksegi seda bilansiks ehk tasakaaluks.

Põhireegel: Varad = Kohustused + Omakapital.

Mis on varad (aktiva)?

Varad on kõik, mida ettevõte omab ja mis loovad väärtust. Need jagunevad kaheks:

• Käibevara — lühiajaliselt kasutatav vara: raha pangakontol, laekumata arved (nõuded ostjate vastu), kaubavarud.
• Põhivara — pikaajaline vara: seadmed, masinad, kinnisvara, immateriaalne vara. Põhivara väärtust vähendatakse aja jooksul kulumi (amortisatsiooni) kaudu.

Mis on kohustused ja omakapital (passiva)?

Passiva näitab, kuidas varad on rahastatud:

• Lühiajalised kohustused — võlad, mis tuleb tasuda aasta jooksul (tarnijatele, maksud, lühilaenud).
• Pikaajalised kohustused — võlad, mille tähtaeg on üle aasta (nt pikaajaline laen).
• Omakapital — osanike osa ettevõttes: osa- või aktsiakapital, jaotamata kasum ja aruandeaasta kasum/kahjum. Omakapital on ühtlasi ettevõtte netovara.

Kuidas bilanssi lugeda?

Bilanss tuleb võtta lahti väiksemateks tükkideks ja vaadelda, millest see eelkõige koosneb. Kõigepealt tuleb aru saada, kas rohkem annavad tooni käibevarad või põhivarad. Kui ettevõttel on bilansis eelkõige likviidsed käibevarad (raha, börsil kaubeldavad väärtpaberid), on maksevõime parem. Kui ettevõtte varad on ebalikviidsed, koosnedes näiteks immateriaalsest põhivarast (tarkvarast) ning kinnisvarast, võib varade rahaks tegemine olla keerulisem.

Seejärel tasub analüüsida, kust on saadud vahendeid nende varade soetamiseks. Näiteks on väga oluline vahe, kas ettevõte on soetanud väärtpabereid enda teenitud kasumist või pangalaenust. Viimase puhul kätkeb see endas suuremat riski, kuna varade hinnaliikumine on raskesti prognoositav ning pangalaenuga kaasneb intressikulu. Seega on ettevõtte finantstervise vaatest oluline, kas vara on rahastatud omavahenditest või pangalaenu kaasabil.

Näide: Ettevõtte varad on kokku 30 000 € (raha 10 000 €, seadmed 20 000 €). Kohustused on 12 000 € (tarnijavõlad ja laen). Omakapital on seega 30 000 − 12 000 = 18 000 €.

Korduma kippuvad küsimused

Miks peab bilanss tasakaalus olema? Sest igal varal on rahastusallikas. See saab olla kas võõrkapital või omakapital. Seetõttu peab varade summa võrduma kohustuste ja omakapitaliga.

Mis vahe on käibe- ja põhivaral? Käibevara kulub või realiseerub aasta jooksul (raha, varud, nõuded), põhivara teenib ettevõtet pikemalt (seadmed, kinnisvara).

Kuidas leian netovara bilansist? Netovara võrdub omakapitaliga. Netovara saamiseks lahuta varade summast kohustused.

Kas mikroettevõtja bilanss on lühem? Jah. Mikroettevõtja esitab lühendatud bilansi väiksema arvu kirjetega kui väikeettevõtja.

Sujuv koostab majandusaasta aruande automaatselt sinu andmete põhjal ja aitab selle äriregistrisse esitada — kiiresti ja ilma peavaluta.