Netovara nõue ja omakapitali taastamine väikeettevõttes

Netovara nõue on üks sagedasemaid kohti, kus mikro- ja väikeettevõtte aruanne ei vasta nõuetele. Hea uudis on see, et probleem on lahendatav ega tähenda automaatselt ettevõtte lõppu. Järgnevas artiklis selgitame, mis on netovara, millal tekib probleem ja millised on lahendused.

Mis on netovara?

Netovara on ettevõtte varade ja kohustuste vahe. Lihtsalt öeldes: kui ettevõte müüks kõik varad ja maksaks ära kõik võlad, siis netovara on see, mis järele jääks. Bilansis on netovara omakapitali rida, mis koosneb muu hulgas osa- või aktsiakapitalist, jaotamata kasumist ja aruandeaasta kasumist või kahjumist.

Valem: Netovara = varad kokku − kohustused kokku.

Milline on seadusest tulenev netovara nõue?

Osaühingu puhul näeb äriseadustiku § 176 ette, et netovara peab olema vähemalt pool osakapitalist. Alates 2023. aasta veebruarist kaotati osaühingu minimaalse osakapitali nõue (varasem 2500 eurot), mistõttu netovara nõue on nüüd seotud üksnes ettevõtte enda osakapitaliga.

Aktsiaseltsi puhul (§ 301) peab netovara olema vähemalt pool aktsiakapitalist ja vähemalt seadusega lubatud miinimum. Kuna aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot, tähendab see netovara miinimumi 12 500 eurot.

Mis juhtub, kui netovara jääb liiga väikeseks?

Kui netovara langeb alla poole osakapitalist, peab juhatus kokku kutsuma osanike (aktsionäride) koosoleku. Osanikud peavad otsustama ühe järgmistest meetmetest:

• vähendada või suurendada osakapitali nii, et netovara moodustaks taas vähemalt poole osakapitalist;
• võtta tarvitusele muud abinõud, mis taastavad netovara nõutava taseme (nt täiendav sissemakse, kasumi teenimine, kahjumi katmine);
• ettevõtte lõpetamine, ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine.

Nõude eiramine on risk: pikaajaliselt nõuetele mittevastav netovara võib viia sundlõpetamiseni.

Kuidas omakapitali taastada?

Levinuimad ja lihtsaimad lahendused väikeettevõttele on:

• Rahaline sissemakse. Kõige tavalisem variant: osanik kannab ettevõttesse raha. Tihti suurendatakse osakapitali vaid 1 euro võrra ja ülejäänu kantakse ülekursi reale, et hoida osakapital (ja sellega seotud netovara nõue) madalal.
• Mitterahaline sissemakse. Osaniku antud laenu või vara (nt töös kasutatavad seadmed) saab tõsta kohustuste alt omakapitali alla. See nõuab tavaliselt põhikirja muutmist; vaata üle, kas põhikirja järgi on mitterahaline sissemakse lubatud.
• Vabatahtlik reserv. Sarnaneb mitterahalise sissemaksega, kuid summa liigub reservi reale, mitte osakapitali ega ülekursi reale; osakapitali see ei mõjuta. Populaarsem suuremate ettevõtete hulgas. See nõuab samuti põhikirja muutmist.
• Laenust loobumine. Lihtsaim variant: osakapital ei muutu ja registrile pole vaja midagi esitada. Laenust loobutud summa liigub tulude reale. Maksuefektiivsuse mõistes ei ole kõige otstarbekam, kuna seda summat ei saa hiljem maksuvabalt ettevõttest tagasi.

Näide (laenu konverteerimine): OÜ osakapital on 2500 eurot, seega netovara peab olema vähemalt 1250 eurot. Kahjumlik aasta viib omakapitali 800 euroni. Osanik on varem andnud ettevõttele 1000 euro suuruse laenu, mis seisab bilansis kohustusena. Raha tagasi nõudmise asemel tõstab osanik laenu kohustuste alt omakapitali alla — see on mitterahaline sissemakse, mille esemeks on osaniku nõue ühingu vastu. Kohustus väheneb 1000 euro võrra ja omakapital suureneb sama summa võrra, mistõttu netovara tõuseb 800 eurolt 1800 euroni ning nõue on taas täidetud. Eelis: hiljem saab selle summa soovi korral maksuvabalt tagasi võtta (eeldusel, et see on maksuametile deklareeritud).

Näide (laenust loobumine): Sama lähtekoht: osakapital 2500 eurot, omakapital langenud 800 euroni, osaniku laen 1000 eurot. Laenu omakapitaliks konverteerimise asemel loobub ainuomanik oma nõudest. Osakapital ei muutu ja äriregistrile pole vaja midagi esitada — piisab, kui osanik teatab raamatupidajale, et loobub laenust. Loobutud summa liigub tulude reale ehk suurendab kasumit ja seeläbi omakapitali, mistõttu netovara tõuseb samuti 800 eurolt 1800 euroni. Miinus: erinevalt sissemaksest ei saa loobutud laenusummat hiljem maksuvabalt tagasi võtta. Seetõttu tasub loobumist kaaluda eelkõige siis, kui on vaja, et kasumiaruanne oleks positiivne.

Korduma kippuvad küsimused

Kust ma näen oma netovara? Ülevaate netovarast saad bilansist ehk finantsseisundi aruandest. Lahuta varadest kohustused ning tulemuseks on omakapital ehk netovara.

Kas väike osakapital on halb? Mitte iseenesest. Mida väiksem osakapital, seda väiksem on ka netovara miinimumnõue. Probleem tekib siis, kui omakapital muutub negatiivseks.

Kas pean midagi tegema kohe, kui netovara langeb? Otsus tuleb teha mõistliku aja jooksul pärast seda, kui juhatus probleemi avastab — tavaliselt aruande koostamisel.

Kas netovara nõue kehtib ka mikroettevõttele? Jah. Nõue tuleneb ettevõtte vormist (OÜ/AS), mitte suuruskategooriast.

Sujuv koostab majandusaasta aruande automaatselt sinu andmete põhjal ja aitab selle äriregistrisse esitada — kiiresti ja ilma peavaluta.